''Inimene on inimesele hunt''
On rahvaid, kes
tunduvad väga sõbralikud ja saavad hästi üksteisega läbi, kuid eestlased pole midagi
niisugust. Meie kõigi iseloom paneb meid üksteisele halbu asju tegema ja osad isegi elavad
ainult selle nimel. Eriti kurjad on vanemad inimesed, kes enamus ajast kodus passivad. Nad
riidlevad iga ettejuhtuvaga, kelleks tihtipeale on samasugune naaber.
Miks naabrite/inimeste suhted keeruliseks muutuvad? Need ei muutu, vaid need on keerulised
juba enne, kui üksteisega tuttavakski saadakse. Eestlane ei oska näha teistes häid omadusi
ega ka neid kiita. Selline iseloom teeb inimese pahuraks, sest on vajadus suhelda ja kuna
midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste,
vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata.
Kas headus on ilmast kadunud või ei ole seda kunagi olnudki? Tänapäeval on raske headust
leida, aga päris kadunud ta minu meelest siiski pole. Tundub, et headus on neis, keda ei
annaabi.ee 
