Mõistatused
Mõistatuses leivateoriistade kohta järgneb
algusele Puust tehtud puka-paka (= leivamõhk), niinest tehtud nika-naka (= sõel)... sageli sõmerane
komponent, mis tähendab ahju ja tähistatud sõnadega, mil pole eesti keeles tähendust: ühes
redaktsioonis kõige sagedamini rää(t)skopp (aga ka rääsiskupp, rää(t)skott, rääskukk, rääsku(kene),
räätskull, räätskulp, rääsk, raspunn, pääspukk jts.), teises redaktsioonis aga sagedamini tatsvaar,
kuid ka nt. taatsvaat, tatsva, tutsvaar, satsvaar, sõtsvaader, satva, atsva vm.
Mõistatus võib olla kolmest või enamast osast koosnev rida, mille osade subjektid on eritüüpsed, nt.
kaks pärisnime teesklevat libasõna ja tõeline pärisnimi: Punder puus, mander maas, Hindrek all
heinamaal (pähkel, maasik, heinputk), või siis kaks subjektitut adjektiivi ja üks pärisnime teesklev
reduplikatiivne libasõna: Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla
keldriauku (puulusikaga söömine) vm.