Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
on võimalik. Sealhulgas eeldab demokraatlik põhiseadussüsteem eksekutiivvõimu hierarhilist organisat-
siooni.*13
Teaduslikud vaidlused prokuratuuri põhiseadusliku asendi üle ei taha aga lõppeda.*14 Osa autoreid
näeb prokuratuuri ilma probleemideta täitevvõimu osana koos kohustusega järgida valitsuse poliitikat. Tei-
sed seevastu ei pea prokuratuuri aga tavaliseks täidesaatva riigivõimu asutuseks, vaid sui generis*15 insti-
tutsiooniks, õigustmõistva võimuga sarnaseks õiguskaitseorganiks, mis omab nii kohtu- kui ka täitevvõimu
tunnuseid, olles sillaks*16 nende vahel ja omandades sel viisil osa autorite arvates isegi neljanda riigivõimu
staatuse.*17
Arvamuste paljususe üheks aluseks on kindlasti see, et eri riikides, nagu ülal näidatud, on prokuratuu-
risüsteemi ülesehitus ajaloost ja õiguskultuurist tulenevalt praktikas erinevalt lahendatud. Teisalt peitu-