Russalka
Õnneks oli aga siis rand lähedal ja Russalka
õnnestus päästa madalikule juhtimisega. Tuukrid sulgesid hiljem tekkinud ava.
Saatuslikul reisil 1893.a suvel oli Russalka ülesanne viia suurtükiväe õppesalk Tallinnast
Helsingisse ja sealt edasi Björkösse. Juba hommikul ennem väljumist oli tuul merel
tugevnema hakanud. Russalka jäi väljumisega hiljemaks ja selleks ajaks oli tuul veelgi
tõusnud. Russalka väljus 8:40.
Russalkal oli käsk sõita ühiselt laevaga Tutsa. See tähendas et laevad sõidavad üksteisel
piisavalt lähedal, et vajadusel osutada abi. Laevade vahemaa ei tohtinud seega ületada 0.2-0.3
meremiili. Tutsa lahkus sadamast esimesena, sest Russalka oli kiiremakäiguline laev. Mitmete
asjaolude tulemusena muutus vahemaa laevade vahel aga siiski järjest pikemaks. Laevad
rikkusid admirali käsku sõita ühiselt, sest kumbki laev ei andnud teisele märku vahemaa
vähendamiseks