Tõde ja Õigus II Terve tekst
loonud. Sest polnud midagi, et Molotov sõimas endist viisi; sellega harjuti varsti, Untergi harjus.
Aga Molotov ei võinud kaua aega unustada, et see oli käinud tema peale kaebamas. Sagedasti
pöördus ta selle juurde tagasi. Kord ütles ta:
,,Milline nähvits! Tema ei kannata vene keelt! Isegi naised kannatavad välja, kui mina nendega
vene keelt kõnelen. Esiti on pirr lahti, aga pärast ei midagi. On mul üks kuski seitsmendas: pikk
ritv, peaaegu minu tutini; kui käib, siis nõtkub teine nagu vedrudel. Ja mis te arvate, mis ma
ütlesin talle? Ainult linalakk -- ei muud midagi. Ära minestus! Saate sellest aru: Linalakk -- ja
tema pikali! Muidugi mitte just pikali, sest enne sain mina jaole, panin ta pingile istuma. Kisa,
kära, nutt, ulgumine, auhaavamine! Mina ja au haavanud! Aga teate, kuis nüüd? Punastub
ainult, kui ütlen: linalakk. Punastub, nii et paistab läbi riietegi. Jumala eest, just nõnda!"
XXIII.
annaabi.ee 
