Kuulus on Nofretete pea. Seinamaaling Egiptuse poosis seisvatest jumalatest Vasakult: Ehnaton ja kuulus Nofretete pea. Nofretete oli Vaarao Ehnatoni naine, peetakse üheks iluideaaliks Varakristlik kunst 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi Tutanhaamoni sarkofaag katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja
kunagi olnudki matmiskoht. Varasemalt olid nad kaetud lihvitud plaatidega, kuid need on ära varastatud, sest olid tehtud kullast. Kui võimalused muutuvad halvemaks, võetakse kasutusele kaljuhauad. Egiptlased on esimesed, kes kasutusele sambad võtavad. Deir El-Bahr on üks selline, kus sissepääs on sammastega templist. Kuningate orust on leitud 62 hauda. Üks suuremaid on vaarao Seti 1 hauakamber, kus on peitesahtid ja kõrvalruumid. Seinad on kaetud ohtrate seinamaalidega. Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata. Sealt leiti isegi kullast sandaalid. Egiptlased ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike. Esimesed sambad on ruudukujulise põhiplaaniga, pärast seda on nad ringikujuga. Sammas meenutab lootuse õit. Luksori templis kasutati esimest korda paariti asetatud sambaid ja porti siseõue. Sambad meenutavad taas lootoseõit ja kogu tempel oli rõhutatutult korrapärane ja sümmeetriline.
annaabi.ee 
