V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
sajandi ja ümbruskonna üle. Nüüd aga muutub ta linnuparveks, mis lendab kõigi nelja tuule
poole ja talle kuulub kogu õhuruum.
Küsime veel kord, kas pole mõte selles vormis kõige vastupidavam? Paigalpüsivast
muutub ta liikuvaks, kestvast surematuks. Üht ainemassi võib hävitada, aga kuidas saab
kõikjalolevat kirjatähte välja juurida? Kui tuleb uputus, võib mägi ammugi voogude all
kadunud olla, linnud aga lendavad edasi; ja kui ainuski laev veel upu-tusvetele on ujuma
jäänud, laskuvad linnud sinna, jäävad terveks, näevad temaga koos vete alanemist, ja uus
maailm, mis kaosest tekib, näeb üles ärgates, kuidas.
176
tema kohal lendab uppunud maailma tiivuline ja elav mõte.
Ja kui seda avaldusviisi pidada mitte üksnes kõige vastupidavamaks, vaid ka kõige
lihtsamaks, hõlpsamaks, kõigist kõige kättesaadavamaks, kui arvesse võtta, et ta pole seotud
suure koormaga ega nõua rasket varustust; kui silmas pidada, et ehituseks tuleb rakendada