STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPAANIA
harukondlik printsiip, mis tähendas, paralleelselt arendatud
et keskvõim ei kavatsenud Eesti põlevkivitööstus laienesid aasta-aas-
tööstust enam käsitleda ühe talt. Stalinismiajastu
tervikuna, Eesti tööstusena, vaid hüdroenergeetika kampaania
heterogeense hulga ettevõtetena, järelkajana oli valminud Narva
da Balti ja Eesti soojuselektrijaamade
jahu- tusveeks. Balti elektrijaama
esimene plokk läks käiku 1959.
aastal, lõplikult valmis rajatis 1966.
aastal. Eesti Elektrijaama hakati
ehitama 1964. aastal, 1967. aastal
kuulutati see komsomoli
löökehituseks, voolu hakkas ta
andma 1969. aastal ja sai lõplikult
valmis neli aastat hiljem.
1960. aastal ühendati
põlevkivibassein administratiivselt,
moodustades mitmete linnade ja
asulate konglomeraadi Kohtla-Järve
linna nime all