*ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel petlik moralismi thendus. *kristlik snum igapevalistel piltidel. *piltidel moraiseeriv thendus. *peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. *maali alal oli vljapaistvaid saavutusi. *Saksamaa oli peale Itaalia ainus maa, kus vib rkida krgrenessansist kui omaette etapist.
"Aragoni Katariina" portree. 6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused. Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks. 7.Iseloomusta maneristliku maali. Ekstavakantne kujutamisviis, kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega. Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane.