Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
turtsumist, puhkimist ja pobisemist märgina, et nad on õpilase rööpast välja viinud. „Troy, Troy,
mina ju ei tee reegleid... ole nüüd mõistlik... “. Sellised head kavatsused vaid ületeenindavad rimise“ vormiks – õpilane kasutab oma tähelepanu otsivat käitumist kui „keskkondlikku
tusatsemist ja mossitamist. Tavaliselt on parem selliseid käitumisviise taktikaliselt eirata, kuniks stiimulit“.2
õpilane tegeleb jälle ülesandega, ning võtta seejärel ette põgus „taastamine“, mis keskendub Üks karmimaid sõnumeid, mida mul tuli noore õpetajana mõista, oli see, et ma ei saa teiste
käsil olevale ülesandele (tunnitööle) (vt alates lk 100). käitumist kergelt ja lihtsalt „kontrollida“