Mida nooremalt haigusele jälile saadakse, seda tüüpilisem võib olla haiguse kulg. Vanemas eas on aga raskem gluteenitalumatust avastada, kuna tihtipeale on see varjatud olekus ning testidega see koheselt ei ilmne. Igas vanuses on tundemärkideks krooniline kõhulahtisus, kaalukaotus, raua defitsiit ning tursed. Täiskasvanutel enamasti väsimus, nõrkus, kõhupuhtitus, vitamiinide ja mineraalainete defitsiit ja osteoporoos. Lastel kasvupeetus, oksendamine, lihaste kõhetumine, ärrituvus, tusasus ja kõhu ettevõlvumine puhituse tõttu (Kedars, 2016). 1.2. Diagnoosimine Vereanalüüsist uuritakse peensoole limaskesta vastu tekkinud antikehade hulka. Nende antikehade leid näitab peensoole limaskesta kahjustust ning kindla diagnoosi saab peensoole koeproovist ehk siis maosondi kaudu võetakse peensoole limaskestast tükikesed, mida uuritakse mikroskoobiga (Inimene.ee, kuupäev puudub). Täpse diagnoosi saamine võib aega võtta mitmeid kuid, mõnel juhul isegi aastaid
jälgita. Vanemate kasvatusstiile on uurinud ka Diana Baumrind: - Autoritaarne stiil Põhiliseks väljenduseks on viha, karistamine, hirmutamine ja meelepaha pidev väljendamine. Vähene armastuse ja soojuse väljanäitamine ning ühiste ettevõtmiste korraldamine. Niisuguste vanemate lapsed on konfliksed või emotsionaalsete häiretega. Laste käitumises ilmneb arglikkus, kõhklus, õnnetuolek, kergelt ärrituvus või passiivsus, salakavalus, tusasus ja stressitundlikkus. - Autoriteedil põhinev stiil kindlate reeglite kehtestamine, halva käitumise korral meelepaha väljendamine, hea käitumise korral rõõmu ja toetuse väljendamine, lapselt arvamuse küsimine, lapsega arvestamine, kuid lapsepoolsele survele mitte järeleandmine, sõnakuulmatusele reageerimine, ühiste ettevõtmiste korraldamine. Tulemuseks on rõõmsameelsed, hea stressitaluvusega, enda käitumist kontrollivad lapsed.