NATO
viis kindlustada, et seda kunagi meie kaitseks rakendama ei pea. (Sven Sakkov, Eesti
Päevaleht, 07.03.2002.)
Rääkides NATOst ja Eesti panusest alliansi kollektiivsesse julgeolekusse, ei saa üle ega
ümber müütilisest 2% kaitsekulutuste nõudest. Me võime targutada, kas 2 % rahvastikust
kogutoodangust on palju või vähe, kuid kindel on, et NATO ja ELi liikmeks olemata
peaksime riigikaitsele kulutama mitu korda rohkem ning tulemus oleks määratult
kesisem. Praegu turvavad meie õhuruumi liitlaste hävitajad. Kui me peaksime seda ise
tegema, nõuaks see kas maaväe ees seisvate ülesannete olulist kokkutõmbamist või
riigikaitse-eelarve järsku suurendamist. NATO liikmesus tähendab ka seda, et me ei pea
tingimata kõike ise tegema. Eriti kui see käib meil üle jõu. Muide, NATO liikmete kaitse-
eelarvete kogusumma ületab 570 miljardi USA dollari piiri, seega võime veel natukene
liialdades väita, et Eesti kaitse-eelarve ulatub nüüd 7 triljoni kroonini