Kui me sellistest inimestest kuuleme, siis mõtleme kohe neist halvasti ja nimetame neid eluheidikuteks. Kuid selle probleemi on tekitanud riik ise. Riik ei võimalda inimestele anda toetust, et elada ära nii, et ei peaks mõtlema, kust saada toitu ja peavarju. Või kui mingil määral võimaldab, siis kindlasti väikse summaga, millega pole võimalik isegi pool maksudest ära maksta. Kahjuks just sellepärast elamegi selles ühiskonnas ilma kindla turvatundeta, sest kunagi ei tea, millal üks või teine asi võib tabada just meid. Kuid vägivallal on ka väga palju teisi põhjuseid nt. rassistlikud. Tänu rassistlikele põhjustele on meil veel tänapäevalgi väga suuri probleeme tekkinud. Ja selle all on kannatanud väga palju süütuid inimesi. Kuid põhjused, miks erineva riigi inimesed läbi ei saa omavahel on tegelikult kauges minevikus toimunud sõdade pärast.
õigusi, tegutsesid maailma nabana. Nende vanemad andsid neile liiga palju vabadusi, neil lubati olla peres esikohal ja domineerida. Ka Margaret Meyerkort väidab, et laps satub segadusse, kui talt kogu aeg küsitakse, mida tema tahab. Ta elab vaimses ebakindluses, mis nõrgendab nii füüsist kui hinge. Kui keegi perekonnas ei kehtesta piire, saavad lapsed enda kätte võimu, mis neile ei kuulu ja mille kandmiseks puuduvad neil sisemised eeldused. Laps, kelle käes on võim, on turvatundeta laps. Laps, kelle käes on võim, halvustab täiskasvanuid, sest ta teab instinktiivselt, et täiskasvanud pole võtnud vastutust, mis oleks pidanud neile kuuluma. Halvustades täiskavanuid, halvustavad nad ka iseennast. Neist saavad igavesed noored, kes ei tahagi saada täiskasvanuks, kirjutab Tommy Hellstein (2005). Lapsed arenevad ja kasvavad jõudsalt, kui täiskasvanud teevad kaalutletud otsuseid, kui palju vabadusi neile lubada
annaabi.ee 
