Mullateadus
Väga väike- 75cm paksusest kihist alla
90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm.
Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des.
2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus.
Määratakse mullas välivee mahutavuse juures
Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest.
Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25%
Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25-
27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud.
3. Veepotentsiaal
Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida.
4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained
CH4, H2, H2S, CO2
5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus
1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5..
annaabi.ee 
