lastega. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 2. kuidas saab lapsevanem, lastega töötav spetsialist jt täiskasvanud ennetada lapse sattumist väärkohtlemise ohvriks? Lapsevanem või lastega töötav spetsialist peaks märkama ohumärke ja muutusi lapse käitumises ja olemises. Lapsevanem peab lapsele rääkima sellistel teemadel ja veelgi parem oleks näidata lastele õppevideoid. Kõige olulisem turvariski vältimiseks on usalduslik suhe lapse ja lapsevanema vahel. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele või mõnele täiskasvanule, kes on osavõtlik kui ka teadlik, et leida sobiv lahendus. 3. Millised on väärkohtlemise ohumärgid? Füüsilise jõu kasutamine, emotsionaalse ja psühholoogilise surve avaldamine, peibutamine, salajas hoidmine ja ohvri süüdistamine. 4
Andmed on informatsiooni taastõlgendatav o Andmeleke - andmed muutuvad · Taastusmeetmed esitus, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või kättesaadavaks volitamata Turvariski kahjude likvideerimise töötluseks. subjektidele, st konfidentsiaalsuse meetodid varundamine, ennistamine, kadu
tuvastada ja neile kohe reageerida Näited: · Valvur, sisetelevisioon, tuletõrje- ja valvesignalisatsioon, keskkonnaseire jms. Infrastruktuurimeetmed · Keelatud operatsiooni blokeerimisel, nurjunud autentimiskatsele vms kaasnev vea- või hoiatusteade · Silumisvahendite teated tarkvara väljatöötamisel Riskihaldusmeetodika olemus Riskihaldusmetoodika eesmärk: rakendada täpselt selline kompleks turvameetmeid, mis viiks turvariski (ohtude kaalukus + nende realiseerimistõenöosus nõrkuste näol) meile ettekirjutatud jääkriski piiresse. · Nii käideldavuskao risk, tervikluskao risk kui ka konfidentsiaalsuskao risk tuleb viia lubatud jääkriskide piiresse · Tavaliselt on kõikide infovarade korral need kolm riski IT spetsialistile (andmeturbespetsialistile) ette antud Detailne riskianalüüs 1. Hinnatakse jääkrisk. Selleks kasutatakse kas kvalitatiivset või kvantitatiivset
täitmiseks, on arusaadav, et andmete turvalisuse ning kättesaamatuse tagamiseks pole tehtud eriti palju. Pea igaüks, kel oleks võimalik arvutis toimuvat TCP sessiooni jälgida, saaks kasutajaandmetele järele. Võrreldes http://ois.va.ttu.ee-sse sisselogimise jälgimisega sai isegi minusugune esmakordne eksperimentaator siin täpselt aru,mis toimus. Samas ei tähenda selline kasutaajandmetega ümber käimine minu arvates otsest ohtu või turvariski. Olen kindel, et palju suurema tõenäosusega unustavad või annavad edasi oma id ja parooli kasutajad ise. Arvan, et inimfaktorist tulenev risk on suurem, kui see, et keegi LAN-is raali võrgusuhtlust pealt kuulab. ---------- Ainukese soovitusena oskaksin pakkuda, et HTML sisendvormis oleksid uname ja pass ümber nimetatud mõnede teiste,mitte nii üldarusaadavate identifikaatoritega see võimaldaks vast vähemalt osade sessiooni-sniffijate segadusse ajamist. ---------- Järeldused
• ülevaadet võetud meetmetest veos osaleja turvariskide vähendamiseks, mis muuhulgas peavad hõlmama väljaõpet, turvapoliitikat (näiteks reageerimine suurenenud ohu tingimustes, uue töötaja ja töö sobivuskontroll), tööalast tegevust (näiteks marsruudi valik ja kasutamine, kui see on teada, juurdepääs ohtlikule veosele ajutise hoidmise ajal, lähedust infrastruktuuri objektidele) ning turvariski vähendamiseks kasutatavaid seadmeid ja vahendeid; • turvaohust, infotehnoloogia süsteemi sissemurdmise katsetest ja turvalisust ohustavatest vahejuhtumitest teatamise ja nendega tegelemise korda; • turvakava hindamise ja katsetamise ning kava korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise korda; • meetmeid turvakavas sisalduva transpordialase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks;
annaabi.ee 
