informatsiooniks võivad olla isikuandmed, konfidentsiaalsed sõnumid või tegevus arvutivõrgus. Reklaamvara (adware) tuleb teie arvutisse tavaliselt mõne teise rakenduse tasuta kaasaandena ning on parimal juhul ainult veidi tüütu, näidates reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid. Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest. Varjestamata sinihammas (bluetooth) võib kaasa tuua selle, et mobiiltelefon võib langeda bluejackingu ehk sinihambatünga ohvriks. Zombi on arvuti, mis on pealtnäha täiesti korras, kuid mida kontrollib võrgus asuv küberkurjategija ning mis koos teiste omasugustega kuulub ülevõetud arvutite võrku botnetti. Trooja hobune, lühendatult troojalane on selline pahavara, mis sokutab end teie arvutisse näiliselt süütu rakendusena,
Alljärgnevad alapeatükid käsitlevadki mitmesuguseid andmekaitse ja infoturbe praktilisi aspekte. Tasub toonitada, et siintoodut ei saa kindlasti pidada ammendavaks materjaliks, millest igapäevatöös lähtuda, niisiis tasub asjast huvitatutel tutvuda lisamaterjalidega. Mõned viited on toodud lõpus. Kohtvõrgu turve ja klient-server mudel Tihti räägitakse eraldi füüsilistest, organisatsioonilistest ja infotehnoloogilistest turvamehhanismidest, kuid kohtvõrgu projekteerimisel ja arendamisel on otstarbekas arvesse võtta kõiki kolme korraga, kuna üks dikteerib teise - füüsiline paigutus peaks lähtuma kasutatavast ülesehitusmudelist, kasutus aga sõltub võrgu füüsilisest ehitusest, seega on oluline, et juba projekteerimisfaasis tulevasi kasutajaid arvestatakse, sest ümberehitus on kallim ja tülikam kui algusest peale korraliku projekti järgimine.
annaabi.ee 
