Linnas oli naistel rohkem ametivõimalusi, nad olid kaubitse-jad, õpetajad raamatuköit-jad, -illust- reerijad, õmblejad ja arstid. Linnades oli aga suurimaks probleemiks prostitutsioon. Perekonna ja abielu alternatiiv. Nunnakloostrid töötasid ka vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostrid olis väiksemad ja vaesemad, kui mungakloostrid. Mõned kloostrid pidasid ka koole. Nad tegelesid üksi olles lugemise, kirjutamise ja õppimisega. Arvati, et naistel olid suhted maagia, loitsude ja vaimude salapärase maailmaga. Naistel arvati olevat võimed, millega saab nii head kui ka halba korda saata. Usuti, et naised, keda nõiaprotsessides süüdistati, olid kuradi agendid. 15. ja 16. sajandil toimus
Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasid aga perekonna ja abielu asemel minna kloostrisse. Nagu enamus arvab, siis ei olnud kloostrid mitte ainult usulised keskused, vaid need töötasid ka turvakodudena. Enamik nunnakloostreid olid varakeskajal vaesed ja väiksemad, kui need, mis olid munkadele mõeldud. Arvati, et naistel on erilised võimed teha nii halba kui ka head. Levis uskumus, et naised on seotud nõiduse ja kuradiga ning neid hakati süüdistama erinevates halbades asjades. Arvatavaid nõidu hakati taga kiusama. Imikute suure suremuse pärast hakati ka ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta
annaabi.ee 
