muutusi arvestades saab aga optimaalselt juhtida kütteseadmeid, vähendades kütet ilma soojenedes ja vastupidi. Hämaruse mõõtmise tulemused annavad aga võimaluse kompenseerida vaid puuduolev valgushulk, mitte lasta tuledel täisvõimsusel põleda. Seade võimaldab vastavalt väliskliimale juhtida kardinaid ja turvakardinaid ning ka katuseaknaid. Nii saab automaatselt sulgeda katuseaknad ja -luugid, kui ilmajaam registreerib sademeid või tõmmata üles turvakardinad tormi tekkides, et säästa aknaid purunemast. Pinnaseandur aga käivitab kastmissüsteemid, kui pinnas muutub liiga kuivaks. Ilmajaama võimalused · Pinnaseanduritega on võimalik luua automaatseid kastmissüsteeme jne. · Ilmajaamaga saab juhtida väliturvakardinaid. Näiteks suvel juhib ilmajaam turvakardinaid jahutuskulude kokkuhoiuks nii, et päike otse sisse ei paistaks, ning keerab nende lamelle vastavalt päikese kõrgusele ja ilmakaarele.
Elektrotehnika aluste ja elektriseadmete moodulite läbimine. 3. Õppesisu 3.1. AKTIIVSETE- JA PASSIIVSETE SÜSTEEMIDE JAGUNEMINE. Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused. 3.2. TURVAPADJAD JA KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad. Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad. Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad. 3.3. PÜROTEHNILISED TURVAVÖÖDE EELPINGUTID. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil. 3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. 3.5. OHUTUSNÕUDED. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet; · turvapatjade ja kardinate ülesanne, ehitus ja tööpõhimõte;
annaabi.ee 
