Keemiline murenemine e porsumine- keemiline koostis muutub, osa lahustuvaid aineid eraldub, väliskuju muutub esialgu vähe. Korrosioon, leostumine, karstumine. Niiskes, palavas kliimas. Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale) Tundra- gleistumine(toimub külmunud mulla ülessulamisel veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooni põhjused- nt mullapinda suurte paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine, lageraie
maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969). Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton inimese alateadvusesse. Teda huvitavad inimese olemis- ja hingeseisundid nähtuna unenägude vahendusel: ,,Häbi", ,,Lend", ,,Elu", ,,Turv", ,,Hetk". Luues müüte, püüab Valton uurida teispoolsust ja selle seoseid ajaliku eluga. Arvo Valtoni viimastes novellikogudes ,,Mustamäe armastus"(1978), ,,Võõras linnas"(1980), ,,Rännak giidi saatel"(1988), ,,Väike valge vangimja"(1996) on järk- järgult süvenenud autori huvi ajakajaliste teemade vastu, olgu neiks siis elukeskkond, looduskaitse, ühiskonna ebakohad, inimeste igapäevasuhted vms. Läinud ühes suunas