Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
muutus ajalehe säilitamisväärtus ajalehest hakkas saama ühepäevakaup.
Üksikmüügi suurenedes hakkas esilehele üha sagedamini ilmuma erakordseid
pealkirju ja sensatsiooni. Ajalehe kõrval kindlustus ajakirja seisund, mis pakkus
püsivama väärtusega lugemist, meelelahutust, õpetust jms.
Mida rohkem erinevaid väljaandeid ilmus, seda suurem oli lugeja valikuvõimalus.
Kõige loetavamad päevalehed olid Päevaleht, Tallinna Teataja ja Postimees. Ajalehe
kohanemist turuvajadustega näitab kasvõi esimene lugejate ankeetküsitlus 1910.
aastal, mille korraldasid Virulase ja Tallinna Teataja toimetused. Selline ettevõtmine
sai teiste väljaannete suure kriitika osaliseks. Konkurents sundis oma auditooriumit
uurima, teisalt ei suutnud tollased lehetegijad loobuda arusaamast, et ajaleht on
õpetaja-teenäitaja, kes peab lugejat harima ja oma teadmisi temaga jagama.
Mida tellijaile pakuti? Tõestati oma kvaliteeti (nt Postimees nimetas end vanaks ja
annaabi.ee 
