rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·. Turule sisenemine on peaaegu võimatu ja sealt lahkumine väga raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·
36. Karjäär – tõus teenistuses; inimese elukestev haridus- ja tööalane areng kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. 37. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. 38. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kolmandatest riikidest imporditud ja Euroopa Liidu riikidest soetatud kaupu. Käibemaksu valdkonda reguleerib käibemaksuseadus. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad
Tulemuseks kapitali ebaõiglane jaotumine turul, kuna kõigi võimalused (vabadus) otsustamisel ei ole samad. 4.3 Konkurendid ja eetika Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: · tegevus- ja valikuvabadust; · kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; · kaupade ja teenuste pakkumise vastavusseviimist nõudlusega; · turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. Seega ei ole konkurent mitte niivõrd vastane, kuivõrd pigem kaasvõitleja! Arvestada tasub, et turu kasvufaasis on paljudel juhtudel vajalik ja kasulik seadusega lubatud koostöö, näiteks ühisreklaam. Veelgi vajalikum on kooskõlastatud tegevus turu langusfaasis kui saab selgeks, et tahes-tahtmata keegi peab turult lahkuma. KONKURENTSI SEADUSLIK REGULEERIMINE Konkurentsi õigusliku reguleerimise põhidokument Eestis on 11. märtsil 1998.a. vastu võetud