raharendiga. Mõisnikud, kes vabanesid sellega oma toodangu turustamisest, said saadud raha kasutada mõisatööliste palkamiseks, kelle tööviljakus oli võrreldes pärisorjadest teotöölistega märgatavalt efektiivsem. Raharenti maksvad talupojad pidid nüüd ise linnades oma toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga harjunud talupojad suutsid isegi rikastuda. Lääne- Keskaegne ühiskond KESKAEG 10 Euroopas (Madalmaades, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaa lääneosas, Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu
Mõisnikud, kes vabanesid sellega oma toodangu turustamisest, said saadud raha kasutada mõisatööliste palkamiseks, kelle tööviljakus oli võrreldes pärisorjadest teotöölistega märgatavalt efektiivsem. Raharenti maksvad talupojad pidid nüüd ise linnades oma toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga harjunud talupojad suutsid isegi rikastuda. Lääne-Euroopas (Madalmaades, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaa lääneosas, Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini.
annaabi.ee 
