Tahked kütused
Saksamaa (Ruhr, Saarimaa)
Venemaa
Ukraina
Poola (Katowice)
Tsehhi (Ostrava)
Lõuna-Aafrika Vabariik (Transvaal )
Kivisöe eeliseks on tema lai levik,
ohutus transpordil, ladustamisel ja
kasutamisel.
Kivisöe suured varud tagavad
tarnekindluse konkurentsivõimeliste
ja stabiilsete hindadega. Seepärast
loetakse söe kasutamist energia
tootmisel majanduslikult kasulikuks.
Suurim kivisöe eksportija on Austraalia,
kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas
turustatavast kivisöest.
Kivisüsion kõige enam
süsinikuühendeid (süsinikdioksiid
CO2) tootev fossiilne kütus.
Kivisüsi sisaldab ka väävlit 0.5
kuni 2%. Kaasaaegsed kivisöe
kasutamise puhtad tehnoloogiad
(clean coal technologies) lubavad
kivisöe keskkonnasõbralikku
kasutamist.
Probleemiks on kujunenud
kasvuhoonegaaside (CO2)
emissioon. Kui kolmkümmend aastat
tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni
CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni.
Selles on OECD riikide osa nimetatud