Eesti aeg
muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud
eesti perekonnad kandsid võõrapäraseid, enamasti saksapäraseid perekonnanimesid. 1919.aasta
rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid.
Majandus 1920-1924
Rahvusliku majanduse rajamine
Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja
inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus,
kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu
maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse
likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine
oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud