Eesti Vabariik
piiramise, laenuprotsendi suurenemise, tollide tõstmise, luksuskaupade sesseveo keelustamise ja
teisi meetmeid. 1924. aasta esimesel poolel kriis süvenes, kuid sügisel olukord juba paranes. Kriisi
ajal hakati kaaluma rahareformi. Uueks rahaühikuks määrati kroon, mis oli võrdne 0,40322 gr
kullaga. 1920. aastate algul arvati, et Nõukogude Venemaaga kujunevad laialdased kaubandus-
suhted. Paraku osutus tööstuslik orientatsioon vääraks, sest turulootused Venemaal ei täitunud.
Vallandus uute ettevõtete asutamise buum. Suurtööstusettevõtete arv kasvas 122-lt 279-ni ehk 2,3
korda. Tööliste arv kasvas ligi kolm korda. Eesti ei huvitanud enam Venemaad, või püüdsid nad
Eesti majandust õõnestada. Lääne turgudel ei suutnud enamik Eesti tööstussaadustest läbi lüüa.
Eestis arenes jõudsalt põlevkivitööstus ja turbatööstus. Eesti agraarpoliitika põhiteljeks Vabadussõja
ajal ja 20. aastail oli ülipõhjalik maareform