Reklaam vs. kaasaegne kunst : Vabadus?
töömeetodeid ja keelepruuki, kuna võhikule on need arusaamatud. Miski ei peagi kõigile
olema arusaadav ega meeltmööda. Kulmu sunnib kergitama ka häältekoor ja poliitilised aated,
mis nõuavad kaasaegse kunsti finantseerimise vähendamist juba mainitud põhjustel, lisades
neile veel elukauguse. Vast on see näide kriitika ja arvamuste paljususe talumatusest. Sest
kunstilt rahade ära võtmine ärastab sellelt ka vabaduse ning sunnib alluma sarnaselt
reklaamiga vankumatule turuloogikale ja reeglitele. Lõpuks võrdsustab selline kohtlemine
kaasaegse kunsti reklaamiga ja kaotades kunsti vabaduse tagab ühiskonna stagneerumise.
Ühiskond on aga pigem elusolend kui monoliitne institutsioon ning vajab selliselt pidevalt
uuenemist vastasel juhul tabab seda mandumine ja allakäik. Hoidkem siis kaasaegset kunsti
selle vabaduses ja vabadustes, mis see pakub!