rahaks ning Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK. Igale füüsilisest isikust residendile vahetati kolme päeva jooksul kroonideks kuni 1500 rubla vahetuskursiga 1 kroon = 10 rubla. Sama kursiga vahetati kroonideks peaaegu kogu Eestis käibinud rublamass (hoiused, ettevõtete raha, jne.). Seda kurssi peeti paljude oponentide poolt allahinnatuks, kuid sisuliselt vastas see tollasele turukursile. Asjade hilisem kulg on vaieldamatult tõestanud tehtud valiku õigsust. Jõustusid kõik rahareformi alguseks ajastatud seadused ja muud õigusaktid. Hakati avaldama Eesti krooni kurssi tähtsamate välisrahade suhtes. Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim, sest
Panga kulud: asendada see madalama intressimääraga võlakirjaga. Panga VP portfelli võib tinglikult jagada: 1)müügi- omanike vahel ·juhtkonna riskantne käitumine ·prob- 1)Invest.kulu, mis on seotud järgm. bilansikirjetega: portfell- selles olevad paberid tuleb igapäevaselt ümber leemid juhtivate spetsialistidega; 5)tootmistegevus: ·võlgnevused teistele pankadele ·võlg. äriklientidele hinnata vastavalt nende turukursile; 2)Invest. portfell- ·muudatused tootmistegevuse isel. ·seadmete, personali ·võlgn. eraklientidele ·emiteeritud võlakohustused selles on väärtpaberid arvel soetushinnaga. Deposiit- ebaefektiivne kasutamine ·heade klientide kaotamine ·valitsuse laenu- ja välisabifondid ·allutat. kohustused;