Ruumiline planeerimine seminar 1
põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega.
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt
2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või
muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena
raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti
NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et
alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.
19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises