V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Jätan oma töö kus seda ja teist, tulen poest välja tänavale ja
karjun: «Läheb lahti!» Ikka leidub kuskil lähedal mõni põhjata vaat. Ronin sinna otsa ja
karjun kõvasti mõned sõnad, mis südame peal on olnud ja parajasti keelele tulevad. Kui ise
rahva seas oled, siis, majesteet, on ikka midagi südame pealt ära öelda. Varsti koguneb
rahvast kokku. Karjutakse, taotakse kella, soldatitelt võetakse relvad ja varustatakse nendega
maamehi, kilda löövad veel turukaupmehed ja asi muudkui läheb. Ja nii juhtub see alati,
kuni feodaal-härrad istuvad oma lossides, linnakodanikud oma linnades ja maamehed maal.»
«Ja kelle vastu te niiviisi mässate?» küsis kuningas. «Kas oma kohtunike vastu või
feodaalhärrade vastu?»
«Vahel nii, vahel naa. Vahel isegi hertsogi vastu.»
Louis XI istus tagasi toolile ja ütles naeratades:
«Ah nii! Aga siin on neil tegemist ainult kohtunikega.»
Sel silmapilgul astus Olivier le Daim uuesti sisse
annaabi.ee 
