pakkumiskõverad. · See on hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. See on ainus hind, mis "tühjendab turu". Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Müügihind on madalam turuhinnast · Kui müügihind on turuhinnast madalam, konkureerivad ostjad intensiivsemalt omavahel (defitsiit) ja sellega lükkavad hinda kõrgemale. · Kui hind tõuseb, väheneb nõutav kogus ja suureneb pakutav kogus. · Hind tõuseb seni, kuni jõutakse turuhinnani (tasakaaluhinnani) Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Müügihind on kõrgem turuhinnast · Kui müügihind on turuhinnast kõrgem, konkureerivad müüjad intensiivsemalt ostjate raha pärast (ülejääk) ja sellega lükkavad hinda alla. · Kui hind langeb, suureneb nõutav kogus ja väheneb pakutav kogus. · Hind langeb seni, kuni jõutakse turuhinnani (tasakaaluhinnani) Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Hindade roll turumajanduses 1
Riigikohus on leidnud üüritasu tõstmise osas, et üürileandja poolne üüri tõstmine peab olema majanduslikult põhjendatud. Eelkõige on üüri tõstmine majanduslikult põhjendatud, kui see põhineb üürileandja suurenenud kohustustel või eluruumi väärtuse tõstmiseks tehtud vajalikel kulutustel, aga ka juhul, kui eluruumi üüri keskmine turuhind on tõusnud. Seega pidas Riigikohus põhjendatuks üürileandja ühepoolset üüri tõstmist keskmise turuhinnani, kui üürileandja tõendab, et samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide eest makstakse tavapäraselt üüri üürileandja poolt nõutud summas. Sellisel juhul on kohase arvestusena käsitatav sarnaste eluruumide tavapärase üüri keskmise turuhinna kalkulatsioon, mis võib muuhulgas tugineda ka ekspertarvamusele. Lisaks üüri tõstmise põhjendustele ja arvestusele peab üüri tõstmise teates olema selgelt märgitud ka üüri tõstmise vaidlustamise kord