Läänemeri ja Läänemere kalad
19. sajandil oli
tursapüük (nagu ka angerjapüük) üsna
juhuslik, kuna rannarahvas põlgas seda
kala välimuse pärast: ,,suur pea, kõhn keha, tursunud kurgualune, pungis silmad, sarved peas,
habe lõua all, alati suu lahti". Turska seostati vanakuradi ja/või surmaga -- tursad olla
söönud vanakuradi rasva ja sellepärast ongi nende silmad pungis ja jalad paistes; kõva
tursasaagi puhul üteldi, et jälle on tulemas maailmasõda (Valjala); Pärnumaal ja Hiiumaal
visati võrkusattunud tursad merre tagasi, kuna nende söömisest kardeti haigust tulevat; hästi
püüdvat tursaõnge ei tulnud teha lihtsalt metallist, vaid Saaremaal tehti see hõbehelmest,
surnuristi naelast või lausa surnuluust; tursaõngi tuli paremaks kalaõnneks suitsutada
surnuaialt toodud ja värskelt haualt võetud mullaga (Mustjala).