Evolutsioon: usk, Darwin
eraldi pt.) on (suhteliselt)
range kvantitatiivne aparaat LV seletamiseks. Siinkohal käsitleme LV’d selle üldisemas tähenduses ja eelkõige muidugi
vaadeldes LV mõju populatsioonides esinevatele variatsioonidele.
On üleüldine seaduspärasus, et populatsiooni abstraktne võime anda järglasi ületab suurelt (väga suurelt) tegelike
järglaste arvu. Suur emane tursk võib ühel hooajal produtseerida 5 000 000 marjatera, kuid pole raske taibata, et enam-
vähem konstantse tursapopulatsiooni juures ühe põlvkonna jooksul saab keskmiselt tal olla vaid kaks järeltulijat. Kui
tursk aga suudaks realiseerida oma "potensiaali", siis oleks maailmameri õige pea turski täis - nagu silke tünnis. Sama
kehtib tegelikult kõikide liikide puhul. Kõige aeglasemalt paljunevate suurete imetajate - näiteks elevantide puhul on
lõpptulemus tegelikult sama - pikaajaline keskmine järglaste arv ühe emalooma kohta ei saa olla oluliselt erinev kahest,
sest maakera ei paku enamale võimalusi