Külaskäik keskaegsesse Tallinna
Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte
noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema,
hommikune aga kasvama. Kohati hoiti esimesest või viimasest lõigatud viljavihust küpsetatud
leib alles jõulu ja näärini ning sellest loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat
aastat. Linna süda oli turuplats. Turplatsi kõrval oli suur rist see hoiatas,et: Jumal vaatab
meid, et me ei rikuks tururahu. Veel oli seal häbipost neile, kes olid seadust rikkunud.
Aga ma nägin ka kuidas inimene hukati ma ei tea mille pärast, aga mu vanaisa ütles, et ta oli
teinud ränkasi kuritöösi. Turuplatsil peeti ka pidu kus me kõik kolmekesi käisime mina
vanaisa ning vanaema. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Rüütite kahevõitlus ehk
duell oli kõige põnevam asi mida ma oma külaskäigu ajal nägin