Lupus in fabula – kus hundist räägid Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt Vae victis – häda võidetuile Memento mori – mõtle surmale Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus luscinia parva, sed vox magna – ööbik on väike, aga hääl on suur
Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas näed pindu, enda omas ei märka palkigi. Alter ego teine mina. Amantes (sunt) amantes armastajad on hullumeelsed või pöörased.
annaabi.ee 
