Henry VII
On olemas küllalt tõendeid selle
kohta, et tema valitsemisaja alguses kujutas õukond endast parajat hullumaja.
Staatuse üheks kindlaks tundemärgiks olid suured saatjaskonnad ja iga kõrgemast seisusest külaline
tõi endaga kaasa nii palju teenreid kui vähegi võimalik. Nendega olid ühes kõikvõimaliku kraamiga
täidetud veovankrid, terve hulk kirste garderoobitarvete ja livreedega ja trobikond hobuseid
rännakuteks, jahipidamiseks ning turniirideks. Aadlikud kasutasid kuninga headust, saades
kõikvõimalikke privileege. Nad hävitasid toitu, küttepuid, küünlaid, trampisid segi ümbruskonna
viljapõllud minnes kuninga jahimajadesse. Kui aadlikud läksid ära oli näha, kuidas kadusid kapid,
puhvetid, kujud, jalapukid ja isegi lukud uste eest.
Kõige halvem oli õukonnaelus siiski see, et hoovkondlased ei olnud rahul nende endi palgatud
käsualuste tööde rakendamisega
annaabi.ee 
