Kontserdiarvustus, lastekontsert „Kabaré Kalabalik“
muud numbrit või lõbustasid lapsi, et ei tekiks veidrat
vaikusehetke ja et keegi ei igavleks. Kui tavaliselt on see nii-öelda kulminatsioonipunkt
kontserdi lõpus, siis minu meelest selle kontserdi lõpp vajus küll ära eriti tore oli muidugi
viis korda lavale naasmine ja kummardamine.
Kõige enam meeldisid mulle need kavanumbrid, kus nad võtsid oma oskustest peaaegu
viimast. Näiteks see, kui nad ülisuurel kiirusel trummi mängisid ühel turmmil kohti vahetades
või siis, kui nad mängisid neljakesi marimbat, samal ajal küll üksteist instrumendist eemale
tõugates, pilli eest ära lükates ja nii edasi. Eriline oli kindlasti marimba pimesi mängimine,
mille minu jaoks küll paar veidrat komponenti selle numbri juures ära rikkusid, nagu näiteks
näpuga teise inimese tagumiku surkimine. Vaatamate sellele olid esinejad tasemel, ütleks
isegi, et ilmselt ühed parimad löökpillide, eesotsas trummide käsitsejad.