Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel
Rahvahulgast ärahirmutatud kuningavõim andis
end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu Rahvuskaardi voli alla.
Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis
pidi kuninga võimu oluliselt piirama. 1789. aastal kaotati aadlike ning talupoegade
ühise otsusena feodaalide seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste
maksustamine, talupojad vabastati teotööst, alustati kirikumaade natsionaliseerimist ja
pandi alus vaba turjumajanduse ning tänapäevaste kapitalistlike suhete
väljakujunemisele ning pärisorjuse kaotamisele Euroopas.
1791. aastal võeti vastu põhiseadus, mille põhjal kehtestati Prantsusmaal
konstitutsiooniline monarhia ja sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks
riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, kuhu valiti 745 saadikut, täidesaatev võim
jäi kuningale ja kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Võimude lahususe
annaabi.ee 
