sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Kasutatud kirjandus · http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid#1 · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/pyramiidid/index.html · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pyramiidid.htm · http://egyptphoto.ncf.ca/osiris-orion_2.htm · http://maailmaimed.wikispaces.com/Egiptuse+p%C3%BCramiidid · http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid Kokkuvõte
sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külastaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Päikeselaev Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn Päikeselaev, mille 1954. a juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20-tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. 4500 aastat tagasi Liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224 detaili kinnitavad vaid köied ja puupunnid, metallosi pole. Laeva keskel oli 9 m pikkune kinnine