mis tähendab taasloomist, värskendust (virgestumist). 2. Erinevad rekreatsiooni tegevused toimuvad kas indiviidi kodukohas või kaugemal ning indiviidi enda vabast ajast, mis aga sõltub kasutada olevast vaba aja hulgast ja perioodist. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (kodu/asula lähistel puhkealadel) ning pikaajalist maakoha (suvituspiirkonnas ja turismimatkal) rekreatsiooni. 3. Inimene vajab rekreatsiooni selleks et enda psühholoogilisi vajadusi rahuldada, saada kogemust, meelt lahutada ja aega sisustada jne. 4. Rekreatsiooni eesmärgiks on inimesele pakkuda rahulolu tunnet ja tervisliku eluviisiga naudingut, samuti töövõime taastamine võimalust. 5. Sportlikud mängud v tegevused saavad küll, oleneb ürituse sisust ilmselt. 6. Rekreatsioon kodus, igapäevane vaba aja veetmine, ühepäevapuhkus ja turism.
Turism ja/või rekreatsioon Üheks probleemiks tänases Eestis on aga see, et aetakse segi turism (kui majandustegevus) ja rekreatsioon. Rekreatsioon (ingl.k. recreation) on "virgestus, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Kulutatava energiahulga järgi eristatakse ekstensiivset (jalutuskäik, kalapüük) ja intensiivset rekreatsiooni (alpinism, metsajooks, ujumine)". (Ökoloogia Leksikon. 1992) Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. Turismi korral lõpptarbija ehk turist. Rekreatsioon ja turism on mõlemad ühiskonnale vajalikud, ja saavad toimuda suurepäraselt üheskoos. Probleemiks on, et neil kahel nähtusel ei osata või ei taheta vahet teha.