KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
vanne (Cur-... 1904: 89). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks.
I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930.
aastatel jõudis Pärnu turistide koguarv taas sõjaeelsele tasemele. Uued turud, külasta-
jatega Põhjamaadest, alles arenesid. Linnavõimu esindajad hakkasid jälle investeerima
kuurordi infrastruktuuri ja keskkonda ning kaasama linnakodanikke turismiarendamisse.
Samas lansseeriti veel turunduskampaaniaid, mis muutsid kuurordid tuntuks kogu
Eestis. (Kask et al 2010: 169170) Nõukogude Liidu tekkimine I Maailmasõja käigus
elimineeris suure Vene turu ja siseturism ei suutnud jätkata 1914. aastal loodud infra-
struktuuri baasil (Worthington 2003: 373).
Suurem osa peale I maailmasõja järgse kuurordi tegevusest toimus supelsildadel. Neid
oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda
annaabi.ee 
