Neljas tase punane toon, Viies tase seda suurem radioaktiivse aine saaste. Aastad 1991, 1996 ja 2000 1991. aasta oktoobris toimus jaama 2. energiaploki masinasaalis tulekahju, milles hävis osaliselt saali katus ja tugevalt sai kannatada üks kahest turbogeneraatorist. Reaktor seaisatati, radioaktiivset ainet välja ei pääsenud. Peale kahjustuste hindamist otsustati 2. plokk lõplikult sulgeda. 1. energiaplokk suleti 1996. aasta novembris. Viimane, 3. energiaplokk suleti 15. detsembril 2000-l aastal ametlikul tseremoonial. Vaateid tänapäeval jaamale juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redigeer
Pärast katastroofi allesjäänud kolm reaktorit seisati, sest kogu jaam oli tugevasti saastunud ja inimestel oli ohtlik seal töötada. Piirkonnas tekkinud energiapuuduse tõttu aga reaktorid peagi puhastati ja taaskäivitati. Plahvatanud 4. reaktori ümber ehitati betoonist sarkofaag. 5. ja 6. energiaploki ehitus peatati. 1991. aasta oktoobris toimus jaama 2. energiaploki masinasaalis tulekahju, milles hävis osaliselt saali katus ja sai tugevalt kannatada üks kahest turbogeneraatorist. Reaktor seisati, radioaktiivset ainet välja ei pääsenud. Peale kahjustuste hindamist otsustati 2. plokk lõplikult sulgeda. 1. energiaplokk suleti 1996. aasta novembris. Viimane, 3. energiaplokk suleti 15. detsembril 2000 ametlikul tseremoonial, kus osales ka Ukraina tolleaegne president Leonid Kutsma. KASUTATUD ALLIKAD: http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumareaktor http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=92 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam http://www.epl.ee/
Tavaline vesi reaktorianumas ja esmases jahutussüsteemis temperatuuril ~ 325°C ja rõhul ~ 150 at toimib nii soojuskandja kui ka aeglustina. Kõrge rõhk, mida hoiab aur erilises survepaagis, takistab vee keemist esmases kontuuris. Aurugeneraator, milles esmase kontuuri vee antud soojus tekitab turbogeneraatorit käitava auru teiseses madalama rõhu all töötavas jahutuskontuuris, asub tavaliselt samuti kaitsekestas. Kaitsekestast väljas koosneb teisene jahutuskontuur aurutraktist, turbogeneraatorist, kondensaatorist ja veepumbast. Kondensaatorit, kus aur muundub tagasi aurugeneraatorisse juhitavaks veeks, jahutatakse jõe-, järve- või mereveega või jahutustornide abil. Surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse tõttu. Tagatiseks on PWR reaktorile omane negatiivne tagasiside: kui südamiku võimsuse suurenemisel osa esmase süsteemi vett muutub auruks, siis aurus väheneb neutronite aeglustumine ja seega ka lõhustusreaktsiooni kiirus ning reaktori võimsus
annaabi.ee 
