Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile. Takistusjooksus on 5 takistust ringi kohta, tõkke kõrgus on 914mm. Neljandale takistusele, mis asub teises kurvis järgneb ka vee takistus. Distantsi peale kokku peavad jooksjad ületama 28 tavalist tõket ning 7 veega takistust. Kasutatud kirjandus http://www.iaaf
Nii nad muutuvat kord raskemaks ja kord kergemaks. Muidugi ei osanud autor märgata, et muutub ainult nende maht, kuid mitte tihedus. Tarku jagub meie päevadeni. Keegi Horn taotles alles äsja privileegi järjekordse igiliikuri ideele. Tema ,,jõuallika" ümmargise silindri oli täis radiaalseid torusid. Pöörlemisel pidavat nendes tekkima järjest eemale suunduv pidev õhuvool; selle eest hoolitseb mõistagi kõige tavalisem tsentsrifugaalijõud, andes rootorile otsekui turbile pideva pöörlemise. Samas sobib küsida: kust hangitakse tollesma õhuvoolu tekitamiseks vajalikku energiat? 13 2.3. Ideede tulv Teinekord tullakse üsnagi nupukate väljamõeldistega. Üks insener Stuttgardist taotles patenti mootorile, mis pidavat tootma energiat tänu sllele, et vihid kergitavad roteerimisel üksteist vaheldumisi üles just ja nimelt füüsikast tuntud Eötvösi efekti arvel
annaabi.ee 
