Need on enamus varustaud pendliga, mille ühe otsas on kaldpind, mis joa ette sattudes paiskub kaldpinnale mõjuva reaktiivjõu tõttu eemale. Vedru jõul tuleb pendel tagasi joa ette, samal ajal lööb pendli teine ots vihmutit nii, et see pöördub väikese nurga võrra edasi. Nii pendeldades vihmuti pöörlebki. · Turbiinvihmutid on suuremad jugavihmutid, neid pööratakse joa ette asetatud turbiinidega. Turbiinilt saadav pöördemoment antakse reduktori ja võlli kaudu edasi vihmuti alumises osas olevale pöördemehhanismile. · Reaktiivvihmutite joatoru ots koos düüsiga on pööratud joatoru sihist kõrvale, nii tekib reaktiivne komponent, mis paneb joataoru pöörlema. · Mehaanilisi vihmuteid kasutatakse traktorivihmuti agregaatides, kus pöördekomponent saadakse reduktori kaudu traktori jõuvõtuvõllilt. Vihmutussüsteemide konstruktsioon:
Üks õlifiltritest on kahepoolne käsifilter, teine automaatfilter. Mõlemad filtrid töötavad tavaliselt paralleeltöös, aga saab töösse lülitada ka ühe neist. Õli automaatfilter on isepuhatuv toruvõrk filter. Kere sees on torulaudade vahele pandud filterelemendid. Ülemine torulaud on fikseeritud, alumine laud on kummitihenditega vastu kere. Torulauad on kokku tõmmatud tikkpoltidega. Filtri alumises osas on õliturbiin, mille paneb liikuma õli läbivool. Turbiinilt läheb ülekanne ühendustorudele, mis vastavalt ühendades ja lahutades filterelemente muudab elementides filtreerimise suunda, seest väljapoole ja väljapoolt sissepoole. Õli automaatfiltri filtreerimisfaas ning läbipesufaas: 19 Kui mingil juhul peaks toruelemendid ummistuma, siis on filtris kaitseklapid, mis avanevad diferentsiaalrõhul 2bar ja õli filtreeritakse läbi välimise elemendi
võrrandi: Pj.a. = Pkas+Pk Detailsemaks analüüsiks võib energia tootmise protsessi aurujõuseadmes jagada üksikuteks alaprotsessideks, mis on seotud energia muundamise ja transpordiga: 1. kütuse põlemine 2. soojuslevi 3. termodünaamilise keha (vee) aurustumine ja ülekuumendus 4. auru voolamine torustikes 5. auru paisumine auruturbiinis 6. mehaanilise energia ülekanne võlli abil turbiinilt generaatorile 7. mehaanilise (kineetilise) energia muundamine generaatoris elektrienergiaks Igal loetletud protsessil on omad iseloomulikud dünaamilised omadused ja konkreetsed nõuded protsessi võimaliku kulgemise suhtes. Aurujõuseade automaatreguleerimise objektina on keeruline reguleerimisobjekt, mis nõuab samaaegselt mitme füüsikalise suuruse (parameetri) automaatreguleerimist. Katlaautomaatika jagatakse kaheks suureks komponendiks, millel on põhimõtteliselt erinev ülesanne:
annaabi.ee 
