Aurumasinaid kasutati pumpades, lokomotiivides, aurupaatides, veomasinates ja teistes sõidukites. Aurumasinad olid hädavajalikud tööstuslikule revulutsioonile. Auruturbiinid, põhimõtteliselt aurumasina tüüp, mida kasutatakse veel tänapäevalgi elektri tootmisel, kuid vanemad tüübid on välja vahetatud elektriliste ja sissepõlemis mootorite vastu, kuna nende kasutegur on suurem. Aurumasin vajab boilerit vee keetmiseks, et toota veeauru. Auru paisumine paneb tööle turbiinilabad, mille liikumist saab rakendada rataste liikuma panemiseks ja sõidukite liigutamiseks. Aurumasinate eeliseks on see, et kuuma-allikana võib kasutada mistahes sooja-allikat, et saada auru. Levinuimaks sooja-allikaks on tuli, mille kütuseks on puit, süsi või õli. . 3 Aurumasina leiutamine ja arengu etapid Esimene teadaolev aurumasin leiutati Aleksandria
faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Looduslik KM on näiteks puit, luu, sarved. Esimene tehislik KM on raudbetoon. Betoon töötab survejõududele, teras tõmbejõududele. Tehnikas kasutatavaid KM liigitatakse valmistamisviisi, kasutusvaldkonna,maatriksi koostise ja armatuuri kuju alusel.Põhilised valmistamisviisid: pressimine, valamine, mähkimine. Kasutusvaldkonna järgi eristatakse: üldkonstruktiivsed (masinalemendid), kuumuskindlad (nt turbiinilabad), kuumuspüsivad (nt põlemiskambrid), erihõõrdeomadustega (nt piduriklotsid), löögikindlad (nt sporditarbed, kaitseriided), soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse
1) Mehhanism mehaanilist liikumist üle kandev seade, mis muudab, kas nurk kiirusi või ühte mehhaanilise liikumise liiki teiseks. 2) Agregaat Jõumasina ja töömasin ühend. Künniagregaat = ader + traktor. 3) Detail (üksikosa) on masina lihtsaim jagamatu osa. (kolb, hammasratas). On üld otstarbelisi ja eriots tarbelisi detaile. Üld otsatarbelised oleks: poldid, mutrid, võllid, seibid. Eriotstarbelised detailid: kepsud, kolbid, turbiinilabad jne. Sõlm Sõlm (koost). Ühiselt töötavate detailide komplekt ( sidur, kepsu-kolvi grupp). Masinas võivad lihtsamaid tööülesandeid täita nii detailid kui sõlmed iseseisvalt, kui ka nende ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited