Kõnetegevuse psühholoogia
üldistatud eesmärk. Teema- reema vahekord: millest/keelest mida ma räägin. Oluline asi
on see, et hankida uut teavet. Nt: mari läks metsa, seal korjas ta seeni (uus teave). (tava.
soovitatakse uus teave panna lauselõppu, siis jääb paremini meelde).
Fonoloogia uurib foneeme, mis moodustavad (sama) rühma, mille abil tunneme midagi
ära või eristame. Foneem on üldistus, millele peame vastava grafeemi tähe ulatuses
valima. Et kuigi kirjutame a-d eriviisil, siis a on ikka A.
Turbetskoi rühutas et kõikidel keeletel on midagi ühist. Millest tuleneb vene
keelneinimene, kes õppinud eesti keelt, hääldab valesti sõnu palju, et neil on sünadel rõhk
essal silbil pm. Et siis ta kannab selle eesti keelde üle, kui ta pole ka väga kindel, kuidas
see sõna veel hääldatigi.
L. Hjelmslev: Keeleüksuses on FORMAALSED JA SEMANTILISED tunnused. Liiga
vähe aga pöörati vanasti tp semantikale.
L. Tensiere: pööras tp, mis seosed on sõnadel just semantika seisukohalt.
K
annaabi.ee 
