Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
saj lõpust ristisõdadeaegseid kirjutisi, kus kirjeldab detailselt sõda eestlastega, peatub ka
eestlaste kommetel-eluolul, lisaks on kirjas mitusada koha- ja isikunime, üldnimesid vähe.
1241 Taani hindamisraamatus on Eesti maavaldussuhete register. Teose Eestimaa lehekülgedel on ~500 kohanime, millest
vaid 50 pole tänaseni säilinud. Tekst on ladina keele reeglite järgi mõnede saksa ortograafia elementidega kirja pandud.
Isiku- ja kohanimesid leidub 14-17.saj Tallinna turberaamatutes.
JÄRELDUSED: Põ-Eestis on säilinud h sõna algul. Sõnade kirjapaneku järgi oletatakse, et p/t/k hääldusid tugevamalt kui
praegu. Astmevaheldust tänasel kujul veel pole. Laadi- ja vältevaheldus on kujunemas. Sisekadu pole lõplikult toimunud,
lõpukadu on toimumas. Järgsilbi kokkutõmme on toimunud. Omastavas käändes esineb -m/-n lõpp. Sõnavaras omapärased
tüved. Sel ajal on keeles vanu jooni, mis lähendavad seda läänemeresoome keeltele, mida täna pole.
4. 16
annaabi.ee 
