Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid
kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe
suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi
kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast, üle 600 miljoni tonni
ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. [9]
Rohkem kui 1100 km2 suurusel alal ei tooda maapind enam joogikõlblikku põhjavett, vaid
joogikõlbmatut "turbavett", millesse aeg-ajalt võivad sattuda ka mürgised ühendid (nt
kantserogeenne benspüreen). Ida-Viru linnastunud põhjaosas pole ilmselt enam lootustki
kohalikku põhjavett tarbida. Vasavere veehaaret ähvardab suurenev sulfaatide reostus,
sügavad pindmise reostuse eest kaitstud põhjaveekihid on kõrge mineralisatsiooniga ning neis
leidub radioaktiivseid elemente. [9]
Veeinseneride vanade vigade tõttu pumbatakse neist välja nii palju vett, et see on tekitanud
annaabi.ee 
