KUIVENDAMISE MÕJU KK-LE. Ei suurene üksnes puidu juurdekasv vaid tekivad keskkonnamuutused sooaladel ja väljaspool neid; Kevadel ja sügisel suurveeperioodid, suvel ja talvel; veetase minimaalne; Rabad on meil omapärased veemahutid 4-8 m keskel veetase kõrgemal kui piirneval min.maal, Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu reljeefi madalamatel osadel üleujutused, 28% meie soodest kuivendatud, 15 % metsanduslikul eesmärgil, 12 % põllumajanduslikul otstarbel,1 % turbavarumise eesmärgil, Üleujutused ei ole põhjustatud vaid kuivendamisest, vaid need sõltuvad valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara),lumikatte veesisaldus, Üleujutuste risk suureneb kui samal ajal tehakse lageraieid. Metsa kuivendamise mõju puistu tootlikkusele. Soodes väljub teatud osa org. ainest aineringeist ning ladestub,Turvas taimede kasvusubstraat, mineraalainega kontakt puudub, Mullatekkeprotsess
Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. Kuid, nagu juba eespool märkisime, 1989. a. seisuga oli Eesti soodest kuivendatud 28 % (Pikk, 2000), sellest: - 15 % metsanduslikul eesmärgil, - 12 % põllumajanduslikul otstarbel, - 1 % turbavarumise eesmärgil 17 % looduskaitsealuseid soid 55 % on soid, milliste kasutamine ei ole tasuv Teisest küljest - kuivendatud puistute parem kasv pärast kuivendamist suurendab evapotranspiratsiooni. See asjaolu tasakaalustab metsakuivenduse otsesel mõjul suurenevaid äravooluhulki. Üleujutused on siiski tingitud paljudest faktoritest, mitte ainult metsa kuivendamisest. Sellisteks teguriteks on valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal
annaabi.ee 
