"turbatuli" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

mängijad, terved ja sandid, kõik näis olevat segamini paisatud, kõiges oli niisama palju korda nagu tühjade austrikarpide hunnikus. Laudadel 389 põlesid mõned rasvaküünlad, kuid õieti valgustas kogu ruumi koldetuli, täites kõrtsis sama ülesannet mis lühter ooperisaalis. Kelder oli nii rõske, et koldest kunagi tuld ei lastud kustuda, isegi suvel mitte. Päratu suures väljanikerdatud kummiga koldes igasuguste raskete raudvõrede ja köögiriistadega põles suur puu- ja turbatuli niisuguse lõõmaga, nagu seda vahel öösel näeb kumavat majaseintel vastu sepikoja aknaid. Kolde ees tuhahunnikul istus tähtsalt suur koer ja keerutas lõkke ees lihatükke täislükitud praevarrast. Hoolimata segadusest võis ringi vaadates ses inimestekogus eraldada kolme peamist salka kolme isiku ümber, keda lugejad juba tunnevad. Uks neist, kentsakalt Idamaa hilpudesse mukitud, oli mustlaste hertsog Mathias Hungadi Spicali. See suli istus, jalad risti laua peal,