Lühidalt öeldes – selle asemel, et lisada maski hüaluroonhapet või kollageeni, aitab turvas nahal neid aineid ise toota. (Naptal, M., Pappel, J., Mangus, S. (2014), TurBliss) Turvas paneb enamikel inimestel naha õrnalt punetama ja kihelema. See on tingitud mikrovereringe kiirenemisest ja tegemist on loomuliku reaktsiooniga. Punetus taandub 15 minuti jooksul ja peale seda on nahk pehme, värske ja särav. Kõige olulisem tingimus turbatoodete kasutamisel on hoida seda nahal niiskena. Turvas tuleb kanda niisekele nahale ja selle mahavõtmise hetkeks peab see olema jätkuvalt niiske. Kuivades muutuvad nahale mõjuvad ravitoimelised molekulid hüdrofoobseks ehk vetttõrjuvaks ega reageeri enam nahaga. Valesti kasutamisest tingituna võibki tekkida arusaam, et turvas kuivatab nahka. Õigel kasutamisel turvas nahka ei kuivata, vaid pigem sügavniisutab. See aga ei tähenda, et peale
Keskmine vee sisaldus kg/kg Looduslikus seisundis 90...92 10 Karjääriviisiline tootmine 86...88 7 Pinnakihiline tootmine 75...82 4 15 Toodangus väljakul kuivatamisel 30...50 0,8 Toodangus (brikett) tehases kuivatamisel 10...20 0,2 Niiskuse määramise meetod: 1. märja turba kaalumine ja kuumutamine105…110 kraadi juures konstantse kaaluni 2. tensiomeetrite kasutamine 3. elektriliste niiskusmõõtjate kasutamine Lasundi ja turbatoodete iseloomustamiseks kasutatakse veel mõisteid: looduslik lasundi niiskus, mis varieerub 86…96% piires. Rabas on see suurem – 91…96%, madalsoos 86…92%. Väiksema niiskusega on puuturvas, suuremaga sambla, eriti sfagnumsamblaturvas. See väheneb lasundi sügavuse suurenedes. Empiirilised seosed niiskuse ja lagunemisastme vahel on rabaturba jaoks: W = 96 – 0,1R Ja madalsooturba korral: W = 95 – 0,2R Lasundi ekspluatatsiooniline niiskus – see iseloomustab töödeldava kihi veesisaldust
annaabi.ee 
